Oled siin:Uudised / 11 aug 2009 / Linnumäel põrisesid minimasinad / Linnumäel põrisesid minimasinad
Linnumäel põrisesid minimasinad
Laupäeval panid mudelistid Linnumäe puhkekeskuse heinamaadel kirja esimesed kohalikud „kiirusrekordid“. Sügisel avaneb noortel hiidlastel võimalus hakata huviringis ise mudelitega mässama.
Politseinikud laenasid esitlussõite teinud mudelspordiharrastajatele kiirusmõõtjat ja lennuki Extra kiiruseks mõõdeti 166, keskmiseks 130 km tunnis. Veidi mätlikul maal hullult hüplevad väikesed bagiautod said kiiruseks 52 km tunnis. „Siledal maal oleksid kiirused kindlasti märksa suuremad,“ kinnitas üks mudeliringi asutajatest Andres Laanejõe. Ligi paarisajapealise publiku hulgas oli ka teine mudelifänn, Palade kooli õpetaja Teet Kitkas.
Lennukeid-helikoptereid oli esitluses laias valikus, seitsmesentimeetristest kopteritest kahemeetrise tiivaulatusega lennukini välja. Tänu kaasaegsetele, hästi kergetele akudele saavad nüüd taeva all tiirutada ka elektrimootoriga lennukidhelikopterid. Nende hääl on bensiinimootori mürinast vaiksem ja meenutab ehk hambaarsti puuri suminat.
Kaasas oli ka vigurlennuharrastajaid, kelle lennukid ei lenda taeva all sugugi nii kuis juhtub, vaid neil on täita viguriterohke võistluskava nagu iluuisutajatelgi: „rull”, pöörded, tagurpidilennud, „nuga”, „rippumine”, „sõlm”, ületiivapööre ja isegi „umptipump”! Lennukiomanikud jäid lennufiguuride eestikeelsete nimedega veidi hätta, sest tegelikult on vigurlennud Eestis suhteliselt uus, Eesti taasiseseisvumise järel levima hakanud spordiala.
Taeva alla jõudsid lennumasinad erineval viisil, mõni „jooksis” end õhku stardirajalt nagu tavaline lennuk, mõni tuli enne õhku visata, kopterid startisid paigalt. Väikeseid autosid ja lennumasinaid oli uudistamas nii lapsi kui täiskasvanuid. Sobivas suuruses lennukeid käisid kajakad õhuski uudistamas, suuremate eest pagesid kaugemale.
„Nii auto- kui lennumudelismi harrastajaid on kokku sadades, laevamudeliste on nõksu vähem, ka raketi- ja helikopterimudeliste on vähem. Millegipärast on mudelismiharrastajate hulgas valdavalt mehed ja vaid üksikud naised,” rääkis Mait Murumäe, kes Tallinnas, huvikeskuses Kullo õpetab huvilistele praegu automudeleid ja roboteid, varem ka lennukeid.
Tõenäoliselt on põhjuseks, et mudelismi valivad sagedamini poisid, lihtsalt stereotüüpne mõtlemine. Tõestuseks tõi Murumäe kunagi Otepääl Valeri Bulanovi käe all tegutsenud vabalennu harrastajate mudeliklubi, milles lennumudeleid ehitas 20 last, kellest 15 tüdrukud ja vaid viis poisid.
Sama kinnitas ka Mait Murumäe abikaasa Siiri, kes päikesepatarei ja propelleriga müts peas rallirajaveerel oma stardikorda ootas.
Ka Tallinna mees Toomas Simon, kes oli kohal koos tütrega, rääkis, et pealtnäha keskkoolieas tütar on uue autoga harjutanud aastajagu ja tahaks juba võistlustele minna.
Mait Murumäe sõnul võiks Kullo mudeliringi olla rohkemgi soovijaid, kuid need, kes tulevad, on väga truud nii valitud mudelile kui omandatud hobile. Enamasti peab juhendaja ärajäänud ringitunnid järgi tegema ja seda õpilaste sunni!
„Vahetatakse ala küll, aga üldiselt teatakse raudselt – mina tahan hakata automudeliga sõitma, sest nägin, kuidas sõber sõitis. Mõni jälle ütleb, et mina tahan lennata – see autovärk on jama, ainult keerad rooli – igav! Tõelise närvipinge saad kui kukud alla – vat lennundus on ikka õige ala. Aga on ka neid, kes ütlevad, et mootor ju lendab ja kõik lennukid, millel on mootor, on jamad, aga vat, vabalennu lennuk on see õige asi – tuul ja tõusvad õhuvoolud kannavad. Tee niisugune lennuk ja siis võistleme kumma lennuk lendab tõusvas õhuvoolus paremini,” kirjeldas Murumäe valikuid.
Lennumudelismi harrastajatele on teisigi võistlusalasid lisaks vigurlennule: vabalend, ringlend, kopterid, raadioplaanerid ja raketid. Lisaks võistlushasardile pakub mudellend meisterdamise võlu – enne kui üks lennuk valmis, areneb näpuosavus, edenevad puu- ja metallitööoskus, konstruktorivõimed ja matemaatika. Lennutamisel tuleb aga nautida ilmatundmist, joosta ja otsida. Otse loomulikult tuleb end harida aerodünaamikas.
Kärdlas sügisel avatavasse mudeliringi tulijate jaoks on juba ostetud nii mõned mudelid lennukid, helikopterid, autod kui ka puldid. Alustajale siiski kohe kallist riistapuud lennuharjutusteks kätte ei anta. Selleks on soetatud simulaator, millel lendu harjutada. Kui simulaatori lennumasin katki kukubki, saab vajutada „restart” nuppu ja see on jälle töökorras.
HARDA ROOSNA
harda.roosna (ät) hiiuleht.ee
Hiiu Leht
Allikas: http://www.hiiumaa.ee/?idc=1011128100086201000
Politseinikud laenasid esitlussõite teinud mudelspordiharrastajatele kiirusmõõtjat ja lennuki Extra kiiruseks mõõdeti 166, keskmiseks 130 km tunnis. Veidi mätlikul maal hullult hüplevad väikesed bagiautod said kiiruseks 52 km tunnis. „Siledal maal oleksid kiirused kindlasti märksa suuremad,“ kinnitas üks mudeliringi asutajatest Andres Laanejõe. Ligi paarisajapealise publiku hulgas oli ka teine mudelifänn, Palade kooli õpetaja Teet Kitkas.
Lennukeid-helikoptereid oli esitluses laias valikus, seitsmesentimeetristest kopteritest kahemeetrise tiivaulatusega lennukini välja. Tänu kaasaegsetele, hästi kergetele akudele saavad nüüd taeva all tiirutada ka elektrimootoriga lennukidhelikopterid. Nende hääl on bensiinimootori mürinast vaiksem ja meenutab ehk hambaarsti puuri suminat.
Kaasas oli ka vigurlennuharrastajaid, kelle lennukid ei lenda taeva all sugugi nii kuis juhtub, vaid neil on täita viguriterohke võistluskava nagu iluuisutajatelgi: „rull”, pöörded, tagurpidilennud, „nuga”, „rippumine”, „sõlm”, ületiivapööre ja isegi „umptipump”! Lennukiomanikud jäid lennufiguuride eestikeelsete nimedega veidi hätta, sest tegelikult on vigurlennud Eestis suhteliselt uus, Eesti taasiseseisvumise järel levima hakanud spordiala.
Taeva alla jõudsid lennumasinad erineval viisil, mõni „jooksis” end õhku stardirajalt nagu tavaline lennuk, mõni tuli enne õhku visata, kopterid startisid paigalt. Väikeseid autosid ja lennumasinaid oli uudistamas nii lapsi kui täiskasvanuid. Sobivas suuruses lennukeid käisid kajakad õhuski uudistamas, suuremate eest pagesid kaugemale.
„Nii auto- kui lennumudelismi harrastajaid on kokku sadades, laevamudeliste on nõksu vähem, ka raketi- ja helikopterimudeliste on vähem. Millegipärast on mudelismiharrastajate hulgas valdavalt mehed ja vaid üksikud naised,” rääkis Mait Murumäe, kes Tallinnas, huvikeskuses Kullo õpetab huvilistele praegu automudeleid ja roboteid, varem ka lennukeid.
Tõenäoliselt on põhjuseks, et mudelismi valivad sagedamini poisid, lihtsalt stereotüüpne mõtlemine. Tõestuseks tõi Murumäe kunagi Otepääl Valeri Bulanovi käe all tegutsenud vabalennu harrastajate mudeliklubi, milles lennumudeleid ehitas 20 last, kellest 15 tüdrukud ja vaid viis poisid.
Sama kinnitas ka Mait Murumäe abikaasa Siiri, kes päikesepatarei ja propelleriga müts peas rallirajaveerel oma stardikorda ootas.
Ka Tallinna mees Toomas Simon, kes oli kohal koos tütrega, rääkis, et pealtnäha keskkoolieas tütar on uue autoga harjutanud aastajagu ja tahaks juba võistlustele minna.
Mait Murumäe sõnul võiks Kullo mudeliringi olla rohkemgi soovijaid, kuid need, kes tulevad, on väga truud nii valitud mudelile kui omandatud hobile. Enamasti peab juhendaja ärajäänud ringitunnid järgi tegema ja seda õpilaste sunni!
„Vahetatakse ala küll, aga üldiselt teatakse raudselt – mina tahan hakata automudeliga sõitma, sest nägin, kuidas sõber sõitis. Mõni jälle ütleb, et mina tahan lennata – see autovärk on jama, ainult keerad rooli – igav! Tõelise närvipinge saad kui kukud alla – vat lennundus on ikka õige ala. Aga on ka neid, kes ütlevad, et mootor ju lendab ja kõik lennukid, millel on mootor, on jamad, aga vat, vabalennu lennuk on see õige asi – tuul ja tõusvad õhuvoolud kannavad. Tee niisugune lennuk ja siis võistleme kumma lennuk lendab tõusvas õhuvoolus paremini,” kirjeldas Murumäe valikuid.
Lennumudelismi harrastajatele on teisigi võistlusalasid lisaks vigurlennule: vabalend, ringlend, kopterid, raadioplaanerid ja raketid. Lisaks võistlushasardile pakub mudellend meisterdamise võlu – enne kui üks lennuk valmis, areneb näpuosavus, edenevad puu- ja metallitööoskus, konstruktorivõimed ja matemaatika. Lennutamisel tuleb aga nautida ilmatundmist, joosta ja otsida. Otse loomulikult tuleb end harida aerodünaamikas.
Kärdlas sügisel avatavasse mudeliringi tulijate jaoks on juba ostetud nii mõned mudelid lennukid, helikopterid, autod kui ka puldid. Alustajale siiski kohe kallist riistapuud lennuharjutusteks kätte ei anta. Selleks on soetatud simulaator, millel lendu harjutada. Kui simulaatori lennumasin katki kukubki, saab vajutada „restart” nuppu ja see on jälle töökorras.
HARDA ROOSNA
harda.roosna (ät) hiiuleht.ee
Hiiu Leht
Allikas: http://www.hiiumaa.ee/?idc=1011128100086201000