Oled siin:Kuidas saada mudellenduriks?
Kuidas saada mudellenduriks?
Kuidas saada mudellenduriks?
Kõige lihtsam lennumudel on paberist volditud nool. Selle saab kiiresti valmis ja enamasti lendab ka, aga lauglemiskaugus on sellel kuni paarkümmend meetrit. Võib voltida ka keerukamaid mudeleid aga olulist lisaaega ja kaugust sellega ei saavuta.
Nüüd tuleks materjali vahetada ja minna üle puumudelitele. Sellest viskemudeli valmistamine võtab juba olenevalt oskustest kuni paar tundi. Lennutamisrõõmu saab aga ohtrasti. Lagedal platsil võib korralik viskemudel kanduda sadade meetrite kaugusele. Ajaviitena pakub see ka seltskondlikku tegevust eriti lastele ja meestele. Hea oleks leida ka asjatundlik juhendaja, kes oskaks mudelit reguleerida ja selgitada selle õhus lauglemise põhitõdesid. Lisaboonusena olete aga mudelit taga ajades märkamatult värskes õhus liikunud kilomeetreid.
Kes meisterdamist ei põlga ja soovib rohkem süveneda, võiks ehitada väheldase plaaneri, milles juba kombineeritakse puitu ja paberit. Aega võtab see kuni paarkümmend tundi, aga lennutamisrõõmu on pikemalt. Siinjuures oleks hea juba ühendust võtta mõne klubiga, kuna alates siit on võimalik juba tegeleda ka võistlemisega. Edasi on võimalik ehitada ka tehniliselt keerukamaid mudeleid.
Mudellend kui harrastus
Harrastusena pakub mudellend kahte osa: meisterdamine ja lennutamine. Meisterdamise juures on võimalik arendada näpuosavust, puutööd, metallitööd, materjalitundmist, konstruktorivõimeid ja matemaatikat. Lennutamisel aga nautida ilmatundmist, jooksusporti ja otsimistehnikaid. Loomulikult on vaja ennast harida ka aerodünaamikas.
Mudellend kui võistlussport
Kaasaegne mudellennukite ajalugu on viinud paljude erinevate lennukite väljaarendamisele. Et nendega omavahel ka võistelda saaks on FAI kirjeldanud ametlikud võistlusklassid ja kehtestanud neile piirparameetrid ning võistlustingimused. Võistlustest peetakse maailmas nii kohalikke, karikavõistluste sarju kui ka Maailma- ja Euroopa meistrivõistlusi.
Harrastajast võistlejaks
Lapsepõlves tundub võistlemine põnev ja elu loomuliku koostisena - seepärast on ka poiste, tüdrukute saamine võistlusplatsile lihtsam. Vanemas eas tekib aga äkki kaotusehirm – pole ju tore olla kogu aeg tagapool. Aga ilma võistlemata ju oma oskustest teada ei saa... Seega, pole paremat treeningut kui nässuläinud võistlus – vead ja valestitegemised tulevad väga hästi välja. Hiljem on neid võimalik treeningul lihvida. Rahvusvahelistel võistlustel osalemine annab aga hoopis teise tunnetustasandi.
Alade info
Käesolev alamjaotus on liigendatud mudellennu alade järgi vastavalt FAI klasside jaotustabelile. Kuna Eestis tegeletakse vaid osade FAI klasside aktiivse harrastamisega, on esialgu oma alajaotis loodud vaid nendele aladele. Seejuures on järgitud ka mõistliku grupeerimise taktikat: näiteks erinevat tüüpi raadiolennu plaanerid on kõik koos alajaotuses F3J/F5J/RC-2M. Samuti on näiteks erinevad mudelkopterite klassid (F3C, F5C, F3N) koondatud põhilise, st. F3C alla. Hetkel on kasutusel alljärgnev jaotus:
Iga klassi all on kõigepealt sissejuhatav lehekülg, kus ala täpsemalt iseloomustatakse. Lisaks hargnev selle alt menüüpuu täiendava informatsiooniga, näiteks täiendavate materjalide leht, võistlustulemuste leht jne.
Reeglina vastutab iga klassi kohta käiva informatsiooni eest üks või paar alaga tihedalt seotud isikut. Informatsiooni parandamiseks või lisamiseks palume pöörduda nende poole. Vastavad kontaktid leiate ala sissejuhatavalt leheküljelt.
Kõige lihtsam lennumudel on paberist volditud nool. Selle saab kiiresti valmis ja enamasti lendab ka, aga lauglemiskaugus on sellel kuni paarkümmend meetrit. Võib voltida ka keerukamaid mudeleid aga olulist lisaaega ja kaugust sellega ei saavuta.
Nüüd tuleks materjali vahetada ja minna üle puumudelitele. Sellest viskemudeli valmistamine võtab juba olenevalt oskustest kuni paar tundi. Lennutamisrõõmu saab aga ohtrasti. Lagedal platsil võib korralik viskemudel kanduda sadade meetrite kaugusele. Ajaviitena pakub see ka seltskondlikku tegevust eriti lastele ja meestele. Hea oleks leida ka asjatundlik juhendaja, kes oskaks mudelit reguleerida ja selgitada selle õhus lauglemise põhitõdesid. Lisaboonusena olete aga mudelit taga ajades märkamatult värskes õhus liikunud kilomeetreid.
Kes meisterdamist ei põlga ja soovib rohkem süveneda, võiks ehitada väheldase plaaneri, milles juba kombineeritakse puitu ja paberit. Aega võtab see kuni paarkümmend tundi, aga lennutamisrõõmu on pikemalt. Siinjuures oleks hea juba ühendust võtta mõne klubiga, kuna alates siit on võimalik juba tegeleda ka võistlemisega. Edasi on võimalik ehitada ka tehniliselt keerukamaid mudeleid.
Mudellend kui harrastus
Harrastusena pakub mudellend kahte osa: meisterdamine ja lennutamine. Meisterdamise juures on võimalik arendada näpuosavust, puutööd, metallitööd, materjalitundmist, konstruktorivõimeid ja matemaatikat. Lennutamisel aga nautida ilmatundmist, jooksusporti ja otsimistehnikaid. Loomulikult on vaja ennast harida ka aerodünaamikas.
Mudellend kui võistlussport
Kaasaegne mudellennukite ajalugu on viinud paljude erinevate lennukite väljaarendamisele. Et nendega omavahel ka võistelda saaks on FAI kirjeldanud ametlikud võistlusklassid ja kehtestanud neile piirparameetrid ning võistlustingimused. Võistlustest peetakse maailmas nii kohalikke, karikavõistluste sarju kui ka Maailma- ja Euroopa meistrivõistlusi.
Harrastajast võistlejaks
Lapsepõlves tundub võistlemine põnev ja elu loomuliku koostisena - seepärast on ka poiste, tüdrukute saamine võistlusplatsile lihtsam. Vanemas eas tekib aga äkki kaotusehirm – pole ju tore olla kogu aeg tagapool. Aga ilma võistlemata ju oma oskustest teada ei saa... Seega, pole paremat treeningut kui nässuläinud võistlus – vead ja valestitegemised tulevad väga hästi välja. Hiljem on neid võimalik treeningul lihvida. Rahvusvahelistel võistlustel osalemine annab aga hoopis teise tunnetustasandi.
Alade info
Käesolev alamjaotus on liigendatud mudellennu alade järgi vastavalt FAI klasside jaotustabelile. Kuna Eestis tegeletakse vaid osade FAI klasside aktiivse harrastamisega, on esialgu oma alajaotis loodud vaid nendele aladele. Seejuures on järgitud ka mõistliku grupeerimise taktikat: näiteks erinevat tüüpi raadiolennu plaanerid on kõik koos alajaotuses F3J/F5J/RC-2M. Samuti on näiteks erinevad mudelkopterite klassid (F3C, F5C, F3N) koondatud põhilise, st. F3C alla. Hetkel on kasutusel alljärgnev jaotus:
- F1 - vabalend
- F2 - ringlend
- F3A - vigurlend
- F3C - kopterid
- F3J/F5J/RC-2M - raadioplaanerid
- S - raketid
Iga klassi all on kõigepealt sissejuhatav lehekülg, kus ala täpsemalt iseloomustatakse. Lisaks hargnev selle alt menüüpuu täiendava informatsiooniga, näiteks täiendavate materjalide leht, võistlustulemuste leht jne.
Reeglina vastutab iga klassi kohta käiva informatsiooni eest üks või paar alaga tihedalt seotud isikut. Informatsiooni parandamiseks või lisamiseks palume pöörduda nende poole. Vastavad kontaktid leiate ala sissejuhatavalt leheküljelt.