Oled siin:S - raketid
S - raketid
S1 – S12
Mis on raketimudel? Raketimudeliks nimetatakse lennuaparaadi mudelit, mis maakülgetõmbejõu ületamiseks kasutab reaktiivjõudu, mitte nagu lennukid, mis kasutavad aerodünaamilist tõstejõudu. Mudel peab olema varustatud ohutu maandumise seadeldisega (lint, langevari, rootor jne.). Mudel peab olema konstrueeritud nii, et teda saab kasutada korduvalt ja ta peab olema valmistatud põhiliselt mittemetallilistest materjalidest.
FAI klassifikatsioonis kasutatakse tähist S tühik number, kus number näitab mudeli tüüpi: S 3 A on vastavalt langevarjuga kestvuslennu mudel, S 6 A lindiga kestvuslennu mudel, S 7 aga koopiamudel mingist reaalsest raketist. Mudelid jagunevad enam kui kümnesse klassi ja klassid veel omakorda mootori võimsuse järgi alaklassideks (näit. S 3 A (kuni 2,5N/s), B (kuni 5,0N/s), C (kuni 10,0 N/s...).
Mootorid on valmistatud pressitud musta püssirohu spetsiaalsest segust. Mootori kest on tihedast kartongist.
Raketimudelitega võisteldakse FAI reeglite järgi, millega saab tutvuda FAI kodulehel.
Eestis tegeldakse rakettidega Pärnu Noorte Tehnikamajas juhendaja Rein Vihmandi käe all, Tartus mudellennuklubis Kotkasulg Jüri Raidi juhendamisel, üksikuid tegijaid on ka Tallinnas ja Valgas.
Rakettidega tegeletakse aktiivselt ka naabermaades - Läti Vabariigi koopiamudelisti Arnis Baca mudel „Sojuz-T” väärib kindlasti ära mainimist ka alljärgneval kahel pildil.
Raadio teel juhitavad raketoplaanid on kaugelt vaadates äravahetamiseni sarnased lennukiga.
Nõuka ajal sai 1986. aastal käidud NSV Liidu 6. meistrivõistlustel Gruusias Bolnisis. Osa võtsid ka Pärnu-Jaagupi raketiringi juhendaja Alar Amor ja mudelist Ivar Tõnismaa oma „SONDA” koopiaga.
Raketi start ja maandumine on mõlemad nägemist väärt ;)
S (rakettide) lehe põhiliseks administraatoriks on hetkel ARVI POLUKAINEN. Antud lehega seotud probleemide puhul palume pöörduda tema poole.
Mis on raketimudel? Raketimudeliks nimetatakse lennuaparaadi mudelit, mis maakülgetõmbejõu ületamiseks kasutab reaktiivjõudu, mitte nagu lennukid, mis kasutavad aerodünaamilist tõstejõudu. Mudel peab olema varustatud ohutu maandumise seadeldisega (lint, langevari, rootor jne.). Mudel peab olema konstrueeritud nii, et teda saab kasutada korduvalt ja ta peab olema valmistatud põhiliselt mittemetallilistest materjalidest.
FAI klassifikatsioonis kasutatakse tähist S tühik number, kus number näitab mudeli tüüpi: S 3 A on vastavalt langevarjuga kestvuslennu mudel, S 6 A lindiga kestvuslennu mudel, S 7 aga koopiamudel mingist reaalsest raketist. Mudelid jagunevad enam kui kümnesse klassi ja klassid veel omakorda mootori võimsuse järgi alaklassideks (näit. S 3 A (kuni 2,5N/s), B (kuni 5,0N/s), C (kuni 10,0 N/s...).
Mootorid on valmistatud pressitud musta püssirohu spetsiaalsest segust. Mootori kest on tihedast kartongist.
Eestis tegeldakse rakettidega Pärnu Noorte Tehnikamajas juhendaja Rein Vihmandi käe all, Tartus mudellennuklubis Kotkasulg Jüri Raidi juhendamisel, üksikuid tegijaid on ka Tallinnas ja Valgas.
Rakettidega tegeletakse aktiivselt ka naabermaades - Läti Vabariigi koopiamudelisti Arnis Baca mudel „Sojuz-T” väärib kindlasti ära mainimist ka alljärgneval kahel pildil.